Puhkus Nautimine Minu TÀdi LÔppes Kuradi
Tere kÔigile, minu nimi on Fatih, olen 25-aastane. Elan perega Sinopis. Kuna olen oma pere ainus laps, on mind alati hellitatud. Perekond on mind alati toetanud nii rahaliselt kui ka moraalselt ja elan vabalt. Reisisin nii, nagu soovisin, veetsin oma pÀeva. Iga vÔimalus, mis mul on, ja muidugi, kui leidsin mÔttekaaslase, lÀheksin kindlasti puhkama mÔnda teise linna ja viibiksin vÀhemalt 3-4 pÀeva.
Otsustasime jĂ€lle vaba pĂ€eva vĂ”tta, 3 sĂ”pra. Me lĂ€ksime Marmarisse. Olin teel koju oma kotti pakkima. Kui ma koju jĂ”udsin, oli seestpoolt summutatud nutt ja karjumine. See oli mu tĂ€di, kes nuttis. Nad tĂŒlitsesid jĂ€lle mu onuga, kuid seekord oli see vĂ€ga raske. Mu tĂ€di nĂ€gu oli peaaegu tundmatu, kaetud verevalumitega. Ma olin nii ĆĄokeeritud ja vihane. Sellest hoolimata oli ta naine ja vĂ€ga abitus olekus. Ăhelt poolt oli mu ema vihane selle pĂ€rast, mida ta mu onuga tegi, ja teiselt poolt ĂŒritas ta mu tĂ€di rahustada. Mu tĂ€di oli nii hirmul, et heitis end meeleheitlikult meie poole. Sel ajal, kui ma oma asju ette valmistasin, oli Ă”hkkond veidi rahunenud, kuid tĂ€di seisis seal silmi pilgutamata. Ma olin oma tĂ€diga vĂ€ga Ă€rritunud. Ta kaotas oma vanemad 3 aastat tagasi, kuna ta oli majas ainus laps nagu mina, polnud tal kedagi teist, keda vĂ”iks pidada meie lĂ€hedaseks. Siis ehmatas onu mu emale helistades ja tĂ€di kurtis, et ta ei ĂŒtle mulle, et ma siin olen. Mu ema noogutas, nagu ĂŒtleks ok, ja vastas telefonile: “mis viga?”Mu onu rÀÀkis nii, et arvate, et ta on ingel. PĂ€rast mĂ”nda aega ema kuulamist ĂŒtles ta, et mu tĂ€di pole siin, ja ilma pikema jututa pani ta toru Ă€ra, öeldes: “Mida kuradit sa tegid, Ă€ra lase mind kaasa lĂŒĂŒa”. Ta tahtis ka oma vennale Ă”ppetunni anda. Mul tuli pĂ€he tĂ€di kaasa vĂ”tta ja onu tuli tĂ€di Ă€raolekul mĂ”istusele. PĂ€rast seda, kui ma emale oma arvamuse esitasin ja heakskiidu sain, ĂŒtlesime tĂ€dile. TĂ€di silmad naeratasid, kuid ta oli nĂ€rvis, kartis, et onu saab rohkem vihaseks. Ka ema oli tĂ€di peale vĂ€ga Ă€rritunud ja tahtis, et ta minuga kaasa tuleks. Olime kĂ”ik Ă”nnelikud, kui tĂ€di korraks vihast ĂŒles tĂ”usis ja reageeris, öeldes: “kĂ”ik saab korda” ja see oleks vĂ€ga hea. Mu ema armastas mu tĂ€di vĂ€ga. Kavatsesime onule koos Ă”ppetunni anda, nii et lĂŒlitasime tĂ€di telefoni vĂ€lja, et teda uudishimulikuna hoida. Ema ei öelnud, et tĂ€di tuleb minuga kaasa, ja onu lubas, et teeb kĂ”ik endast oleneva, et nĂŒĂŒdsest tĂ€diga paremini kĂ€ituda.
erootiline lugu
PÀris Pilt TÀdist. Nendest, mille me puhkuse ajal mÀlestuseks vÔtsime. Ma tahtsin teiega jagada.
Kuna sĂ”itsime minu enda sĂ”idukiga, helistasin sĂ”pradele ja teatasin neile, et peaksime puhkuse mĂ”neks pĂ€evaks edasi lĂŒkkama. Ma ei tahtnud siis oma tĂ€di oma sĂ”pradele hĂ€bistada. Olin tolmune inimene, kes reisis kogu aeg. 3 vĂ”i 4 pĂ€eva pĂ€rast vĂ”isin jĂ€lle oma sĂ”pradega minna kuhu iganes tahtsin. PĂ€rast vĂ€sitavat teekonda saime Marmarisesse jĂ”uda alles hommikul, kuna hooaja keskel olid hotellid rahvarohked, olime varem endale igapĂ€evase ĂŒĂŒrikorteri korraldanud. See oleks nii mugav kui ka ökonoomne, kuna olime sĂ”pradega mees-mees, aga mu tĂ€dil vedas. Kuna puhkus oli tĂ€di jaoks planeerimata, polnud tal peaaegu riideid kaasas. Meie ĂŒĂŒritud maja oli tĂ”eliselt kena korter, see oli luksuslik elukoht oma basseini, jĂ”usaali ja saunaga. See oli esimene pĂ€ev uskumatu 1-nĂ€dalase puhkuse ajal tĂ€diga. PĂ€rast saime meie magada, olime lĂ€heb lĂ€bi kena hommikusööki ja shopping. Kui ma helistasin ja ĂŒtlesin:” Ă€rge muretsege Ă”emees, see vĂ”tab 1-2 pĂ€eva”, naeratas ta ja ĂŒtles:” mu sĂŒda oli minevikus murtud”, mis tegi ka mind kurvaks. Peale mĂ”nusat hommikusööki lĂ€ksime poodi. Kuna mu tĂ€di oli nii kinnisideeks verevalumiga nĂ€ol, lĂ€ksin kĂ”igepealt apteeki ja ostsin pĂ€ikeseprillid kreemiga, mis ravis verevalumi. Ta vajas meres ujumiseks bikiine. Me ei saanud midagi kaasa vĂ”tta, pĂ€rast paari pidĆŸaamakomplekti surusin bikiine. Kuigi ta ĂŒtles, et ei lĂ€he mere ÀÀrde, ei olnud ma selles veendunud ja ĂŒritasin teda kĂ€tte saada.
“minu tĂ€di”
“hĂ€rra?”
PĂŒĂŒdsin meeleolu muuta, öeldes: “ma tean, et sa oled Ă€rritunud, mu Krabi” “aga palun veedame selle nĂ€dala nii, et unustaksite kĂ”ik tagasi tulles”.
“Tegelikult jah, sul on tĂ€iesti Ă”igus”, aga siin see on!
“Aga sĂŒĂŒa pole, tĂ€di, sööme, joome, reisime,” Ă”nn on ka teie Ă”igus. Pealegi tĂŒhistasin oma sĂ”brad, sest tulen teiega kaasa. Suurendasin survet, öeldes, et palun olge mĂ”istvad.đ
Sain tema silmadest aru, et ta tundis end paremini, kui ĂŒtles: “Olgu, Olgu, ma luban, et ma ei tee endale haiget.”